Foto: Jelena Rudi
Loomemajanduses on tunda uute trendide liikumist.
Muutumas ei ole niivõrd looverialade põhiolemus,
vaid pigem loovisikute toimetulemise meetodid.
Kui varem oli viiulimängija unistuseks mängida
orkestris ja maalikunstnikul müüa oma loomingut
tuntud galeriis, siis tänapäeva loovisikud lõimivad
üha enam oma põhitegevust teiste tegevusharudega.
Selle tulemusel võib näiteks viiulimängija esineda
rahvarohkes kaubanduskeskuses või maalikunstnik müüa
maale välisriikides toimuvatel erialamessidel.
Selliste muutuste algatajateks saavad olla vaid
loovisikud ise - just nemad peaksid avastama turul
olemasolevaid võimalusi ja loovalt lähenema nende
rakendamisele.
Foto: Jelena Rudi
Ka Eesti Kunstiakadeemia käib ajaga kaasas - lisaks
pea viis aastat kestnud ettevõtjate- ja akadeemiavahelise
koostööarendusele on Euroopa Liidu toetusfondide abil
osaletud erinevates loovtudengitele suunatud ettevõtlus-
projektides.Mõned näited on käesolevas NOPE väljaandes
ka lahti mõtestatud: koostöös Muusika- ja Teatriakadeemiaga
korraldati 2012. aasta kevadel ACCESS projekti raames
muusika- ja moeetendus “Unes või ilmsi”, mille organiseeri-
misel osalesid erinevatel looverialadel õppivad tudengid;
sama projekti raames kavandatakse ülikoolide EKA, EMTA,
Aalto University, Small Business Center ja Royal College
of Music in Stockholm ettevõtluse ühismoodulit 2012. aasta
sügiseks, mille eesmärgiks on arendada loovtudengite
ettevõtlikkust rahvusvahelisel tasandil. Käesoleva NOPE
väljaande koostamine on valminud Kesk-Läänemere
INTERREG IV A programmi toel.
NOPE toimetus tänab kõiki toetajaid, ettevõtjaid ja
väljaande koostamisel osalenud Eesti Kunstiakadeemia
töötajaid ja koostööpartnereid.
Kelli Turmann
Kui kaugel on fantaasia äär? Kui kõrgel on unistuste piir?
Kuidas muuta unistused reaalsuseks ja reaalsus unelmaiks?
Just seda võtit otsis Ingmar Jõela, lavastades heategevuslikku
moe- ja tantsuetendust „Unes või ilmsi.” Otsis ja leidis.
Fotod: Diana Pashkovich, Vladimir Ljadov, Jelena Rudi, erakogu
Ettevalmistused suurejoonelise moe-, muusika- ja tantsuetenduseks
algasid mullu detsembris. Raamprojekt nägi ette, et tegevus poleks
mitte ühe valdkonnapõhine, vaid et tekiks suhtlus ja integratsioon
erinevate looverialade koostoimes. ACCESS projekti koordinaator,
Kadri Tamm Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast (EMTA), toob esile
huvitavat ja mitmekülgset koostööd EMTA ja EKA tudengite vahel,
mida nüüdseks on rikastanud kogemus kõik ürituse korraldamisse
puutuv nö oma kätega ära teha. Ühiste ajurünnakute käigus koorusid
ideed ning sündis ka sütitav pealkiri – “Unes või ilmsi.”
Lisaks arvukate heatahtlike koostööpartnerite otsimisele muusikute,
tantsijate, moeloojate ja sponsorite hulgast valmistasid korraldajad
ette ka etendust tutvustava bukleti, mille väärtust kasvatas oluliselt
Krõõt Tarkmeeli meisterlik fotokollaaž esitlusele tulevatest
disainikleitidest.
Viimaks on käes 12. aprilli õhtupoolik. Lauluväljaku klaassaal on
etenduseks valmis, samuti I korruse ruumides asuv moeillustratsioonide
ja –fotode näitus. Külalised saabuvad, nende seas ka presidendiproua
Evelin Ilves tütrega. Näituse nautimisele annavad oma panuse
ooperikvartett Svingirütmid, Tiina Adamsoni Trio džassimeloodiad,
VHK väikeste viiuldajate ansamblid “Suzuki lapsed” ja “Omamoodi nelik.”
Algab esimene vaatus peakirjaga “Unes.” Tšellokvarteti C-Jam
muusika haarab publiku alates esimestest nootidest oma võimusesse.
Uneleva meloodia saatel kõnnivad heledates kleitides lavale Eesti
Tantsuagentuuri ja TLÜ koreograafia eriala üliõpilased. Näha saab
väga erinevate materjalide kombinatsioone: sitse, satse, salle ja
elegantseid tüllist kübaraid. Tants toob kleitidesse elu ja
muudab need veelgi naiselikemaks.
Kui lavale ilmuvad kirevad maalitud siidist kleidid, häälestuvad
ka pillimehed kirglikuma muusika lainele ning tantsijad teevad
vaheldumisi graatsilisi tantsuliigutusi ja balletitantsu, mida
tavamodellidelt keegi ei oota. Meesmodellide saabumisel meelitavad
muusikud tšellodest välja aina sõjakamaid noote ning see annab aimu,
et “ärkamine” pole enam kaugel.
Peale vaheaega juhatab õhtujuhi rollis olev teletäht Urmas Vaino
sisse heategevusliku oksjoni, mille käigus leiavad endale uue
omaniku Kirill Safonovi disainipadi, Maarja Naani toorsiidist
kikilips, Marge Iilase kübar-juuksekaunistus, Fotogeeni suured
raamitud moefotod ja Lilli Jahilo ilus suvekleit. Ehkki algus on
ehteestlaslikult leige, päädivad mõnede teoste tagasihoidlikud
alghinnad viimaks mitmekordse lõppsumma ja publiku rahuloleva
kiidukahina.
Kava jätkub ning kogu esituses on nüüd tunda “Ilmsi” olemist.
Kaasaegse tantsu ja koreograafiaga segunevad ballett ja tango,
kirev ja mitmekesine kleidivalik jätkub ja jätkub. Kui kogu
trupp finaaliks lavale koguneb, saavad ka külalised taas oma
panuse anda – publik plaksutab, plaksutab pikalt ja põhjalikult.
Lava oli sel õhtul kolme kunsti– muusika, tantsu ja moe päralt.
Ning tunne, et üks võib kippuda teisi varjutama, hajus üsna kiiresti.
Erinevate teemade oskuslik sidumine andis võimaluse särada kõikidele
esinejatele ning tõestas, et elujõudu on kõiges, mida hoole
ja armastusega tehakse.
Korraldustoimkonna liikme Kelli Turmanni hinnangul on projektiga
kogutud piletitulu, annetuste ning oksjoni ja õnneloosi tulemus
peaaegu 10 000 eurot igati korralik panus Vanalinna Hariduskolleegiumi
abistamiseks. Vaatamata algselt üsna pöörasena näivale ettevõtmisele,
saab meeskond tehtule tagasi vaadata vägagi rahulolevalt - hea tahtmise
ja tugeva meeskonnatööga on võimalik ellu viia pea kõiki mõtteid ja
unistusi, ükskõik kui suurejoonelised need algselt ka ei tundu.
1. Mis andis kõige
enam inspiratsiooni?
Kindlasti algav kevad, pikk ja raske külmaperiood on möödas
ning nö talveunest tuleb välja tulla ning tegudele asuda.
Aga kõige rohkem ikka mood ise - kleidid, mis varieerudes
„seinast seina” suunasid uutele ideedele ja lõid etendusele
vajaliku selgroo.
2. Mis tekitas kõige
rohkem kõhklust?
Vahepealne valik moe, muusika ja koreograafilise teksti osas.
Tekkis kartus, et kas see, mis on hea eraldi vaadates, moodustab
harmoonilise terviku ka üheskoos. Nii mood, muusika kui ka tants
on tohutud kunstivaldkonnad juba eraldi seistes, kuidas põimida
neid nii et nad üksteist ei varjutaks, vaid just pigem üksteisest
õpiks ja koos kasvaks.
3. Millega võib kõige
rohkem rahule jääda?
Etendus tervikuna õnnestus väga hästi. Lisaks heategevusele saime
põneva kogemuse võrra rikkamaks. Etendus andis suurepärase pildi
sellest, milline on eesti moedisaini hetkeseis.
1. Milline oli kõige olulisem
kogemus selles ettevõtmises?
No eks ikka ühe projekti otsast lõpuni läbiviimine.
2. Mis oli kõige raskem
ja kõige lihtsam?
Meeskond pandi kokku erinevate ülikoolide vabatahtlikest
tudengitest. Seega olid alguses kõik võõrad ning kõige
raskem oli leida nö ühist keelt ja töörütmi. Lihtne oli
tegeleda asjadega, mida teadsid ja tundsid – turundus,
veeb, meediasuhted.
3. Mis kõige enam rõõmu teeb?
Kindlasti positiivne tagasiside. Kui selline ürituse
formaat järgmisel aastal jätkuks, oleks see suur tunnustus.
Heategevusprojekt sündis mitme kõrgkooli, VHK laste,
lastevanemate ning õpetajate koostöös. Projekti toetajaid
oli palju, suurtoetajad olid Spordi- ja Noorsooamet,
Tallinna Ettevõtlusamet, Hasartmängumaksu Nõukogu, Division,
Solaris, Tallinna Lauluväljak, Eesti Ekspress, 54 eesti
moedisainerit 87 kollektsiooniga ja 35 tantsijat-modelli.
Neid, kes oma panuse tasuta töö ja reklaami teostamise
näol andsid, oli samuti rõõmustavalt palju. Aitäh kõigile!
Kogu etenduselt saadud tulu suunati Tallinna Vanalinna
Hariduskolleegiumi Vene tn 31 ruumides, kus õpivad andekad
ja lisavajadustega lapsed, asuva küttesüsteemi ja akende
väljavahetamiseks. Lisaks piletitulule laekus raha ka
oksjonist ja õnneloosist, samuti annetasid oma „kassaraha”
ka ettevõtjad, kes sel õhtul laululava ruumides publiku
toitlustamisega tegelesid.
Moe- ja muusikaetendus “Unes või ilmsi” toimus
INTERREG IV programmi raames finantseeritava projekti
Access osategevusena.
Projekti peamine eesmärk on avardada looverialadel
õppivate üliõpilaste karjäärivõimalusi ning oskusi
oma ettevõtte loomiseks ja arendamiseks. Lisaks
heategevusprojektide korraldamisele, toetab Access
ka looverialadel lõpetanute töövõimaluste ja potentsiaali
kaardistamist Läänemeremaades, oskusi oma isikliku
karjääriplaani loomiseks, uue formaadiga show-case
festivali korraldamist ning juba toimuvate suurfestivalide
nagu Disainikuu, Kultuurifoorum jt arendustegevusi.
Maria Viidalepp vestluse põhjal moedisainer Xenia Joostiga,
kes oli aastal 2006 pool aastat praktikal Vivienne Westwoodi
moemajas Londonis.
1 Julge hundi rind
on rasvane. Kui avastad praktikakuulutuse
kandideerimistähtaja viimasel päeval ning sinus
tekib ületamatu hasart sinna minna, siis tee kõik,
mis sind eesmärgile lähemale viib – näiteks
luiska alustuseks, et sind oodatakse avasüli kuskil eriti
vinges kohas. Soovitav on siiski valida taoline koht, kuhu
sul on tõesti kasvõi minimaalne protsent lootust jutule pääseda.
2
Seejärel võta ühendust “sind avasüli ootava” asutusega
ning püüa end meeldejäävalt (taas)tutvustada. Kasuks
tuleb näiteks see, kui sind on seal asutuses varem
märgatud ning sinu tegemisi positiivselt kommenteeritud.
Tuleta meelde kes sind või sinu töid võiks mäletada ning
püüa otse selle isikuga ühendust saada. Kui vajalikke
kontake pole, võid kirjutada näiteks poodi või mujale
esindusse.
3
Kui vajalikud dokumendid on korda aetud, jääb enne
sõitu teha veel uurimus- ja luuretööd praktikakoha
kohta. Kindlasti on võimalik internetiavarustes peale
sattuda eelnevate praktikantide blogidele ning soovitav
on koguda ka taustainformatsiooni ettevõtte viimaste
aastate tegevuse ja suundumuste kohta.
4
Kui oled lõpuks kohal, on eelnevate praktikantide
kogemusi arvesse võttes tark minna esimesel päeval
julgelt kõige kõrgemate juhtide kabinetti ning teha
ennast nähtavaks. Pole paha lisada tutvustuse juurde
informatsiooni, mis väljendab millist abi sinu kui
praktikandi käest on võimalik saada. Nii jääd juhtidele
teiste praktikantide seast meelde ning sind on lihtne
tööle rakendada kui teatakse, milles sa hea oled.
5
Näita välja, et tunned oma eriala, ent oska end
ka tagaplaanile jätta. Vahel tuleb osata ka oskamatust
teeselda, et teistega ühte sammu pidada. Vältida tuleks
kadeduse ja vaenu õhutamist. See on vihjeks teiste nii
praktikantidega kui ka töötajatega heaks läbisaamiseks,
sest tihti on nad sinu pereks pooleks aastaks või enamaks.
6
Kui sulle antakse mõni tööülesanne, siis antakse see
sulle järgneval põhjusel - tööandja ei taha end ise selle
ülesande lahendamisega vaevata. Seega võid juba ette
arvestada, et kuuled praktikal olles vähemalt korra torinat
stiilis: “Kui ma pean hakkama sulle seletama, siis ma teen
selle lihtsalt ise ära!” Seega pead olema valmis ka ise
otsuseid vastu võtma ja ennast usaldama.
7
Viimane nõuanne on ehk kõige olulisem: kui sind
saadetakse kohvi keetma, siis isegi kui sa oled selles
väga hea, tasub sul praktikandina alati simuleerida, et
sa pole kohvimasinat eluilmas näinud. Vastasel korral
võib juhtuda, et sinuga läheb nii nagu üsna tihti paljude
teiste praktikantidega – enamus auru kulub ülemustele kohvi
keetes (mida Xeniaga muidugi ei juhtunud).
Vesteldes moedisainer Piret Puppartiga trendidest, mis suunas
liigutakse nii Eesti kui maailma moetööstuses, rõhutab viis aastat
Baltikas Montoni brändi tiimis tegutsenud disainer just toote
läbimõelduse ning selle kvaliteedi olulisusele. Lisaks toob Piret
näiteks tuntud filmidiiva ja oma aja moeikooni Audrey Hepburni poolt
väljaöeldud moesaladuse: “Kanna ainult sulle suurepäraselt istuvaid
rõivaid!”. Piret: “Kui vaadata juhtivamate moeajakirjade viimaste
aastate suundumusi, siis pannakse suurt rõhku erinevatele siluettidele –
kõik figuurid on aktsepteeritavad. Vali oma kehatüübile kõige paremini
sobiv rõivavorm ning kujunda sellest kasvõi oma trademark. Hea istuvus
on see, mis teeb sind ilusaks!”
Samuti lisab moedisainer, et üha enam hakkab moetööstuses hooajaline
mõtlemine asenduma kvaliteediga. Meisterlik rätsepatöö, disaini
läbimõeldus, suurem töömahukus ning vastupidavad kangad tõstavad
muidugi hinna kõrgemale nn hooajakaubast, ent Pireti sõnul pole hind
ostu sooritamise juures enam peamise tähtsusega: “Inimesed on hakanud
ostma kallimaid ja ilusamaid riideid. On hakatud mõistma, et kvaliteet
määrab hinna.”
Rääkides taaskasutusest arvab Piret, et hästi õmmeldud ning kvaliteetselt
töödeldud kangad on jätkusuutlikumad kui näiteks orgaanilisest puuvillast
õmmeldud rõivaesemed, mis vanuvad pesus kiiremini ning mida tuleb sagedamini
uute vastu välja vahetada.
Üha enam hakkab moetööstuses hooajaline mõtlemine asenduma kvaliteediga,
et pakkuda klientidele võimalust kulunud ja väsinud rõivaese samalaadse vastu välja vahetada.
Foto: Liisa Põder, Marit Ilisoni kollektsioon “70 puuvillast kleiti”
Veranda Club kaubamärgi all disainitud ja toodetud
innovaatilised väliköögimoodulid võluvad oma funktsionaalsusega.
Nägusa välimuse saab klient aga justkui pealekauba.
Aasta tagasi oma majapidamises terrassi ehitades hakkas
ettevõtja Madis Laas mõtlema ka väliköögile. Ent mõte liiva-,
killustiku- ja kivihunnikutest heidutas meest sedavõrd, et ta
alustas põhjalikke otsinguid internetiavarustes lootusega
leida midagi paindlikku, lihtsalt liigutatavat, stiilset ja praktilist.
Paraku ei krooninud otsinguid edu, sest leitud lahendused olid
liigselt raskepärased ja monoliitsed. Seega läks Madis oma murega
naabrimees Priit Voiti jutule ning kogenud mehe puutöökojas valmis
välikoogi idee esimene katsetus, mis päädis toote esitlemisega
mullusel sisustus- ja aiandusmessil.
Lisaks arvukatele kiidusõnadele said idee autorid messilt ka sisukaid
tähelepanekuid toote edasiarenduseks. “Just samal ajal jäi meile nö näppude
vahele EAS-i üleskutse innovatsioonialasteks arendusprojektideks, mis omakorda
viiski koostööni EKA tootedisainiosakonnaga. Saime hea partneri ja riiki ka
aidata,” muheleb Priit Voit.
Edasi jätkas loovmeeskond juba poole suuremas koosseisus – Madisele ja Priidule
lisaks asusid välikööki “tuunima” EKA külalisõppejõud disainer Üllar Karro, keda
assisteeris bakalaureuseõppe III kursuse tootedisaini osakonna tudeng Markus Marks.
Ühised ajurünnakud lisasid aina uusi ideid, mis lõpptulemusena realiseerusid
korrektsete tööjooniste, 3D-visuaalide ja tehniliste kirjeldustega tootemapis.
Tänaseks Euroopa Ühenduses patenteeritud toode on igas mõttes kvaliteetne -
lisaks heale ideele ja professionaalsele disainile kasutatakse materjaliks
liimpuidust plaate, mis toodetud samuti Eestis. “Kui esimene mudel meenutas
pigem ratastega köögikappi, siis tänane lahendus on selgelt isikupärane ja
visuaalselt nö oma nägu,” märgib Karro.
Madis Laas hindab tulemust ootuspäraselt heaks ning lisab, et “lemmiklapse”
turundusega tegeletakse mõõdukas tempos. “Kuigi toode oma sisult ja väljanägemiselt
on müügiküps, tuleb meil veel jätkuvalt vaeva näha tootmise optimeerimisega.
See hõlmab nii materjalikulu kui ka pakkelahenduste leidmist. Kui aga saame
asjad hästi paika, on võimalik köögimoodulite tootmine allhankena sisse osta,”
märgib Laas.
Samas ei jõua Laas ära imestada kui palju tööd ja vaeva ühe pisikese väliköögi
arendus on nõudnud. “Alati peaks arvestama, et sellised asjad võtavad rohkem
aega kui oled planeerinud,” nendib ettevõtja. Siiski näeb ta võimalust koostöö
jätkamiseks EKA-ga ka tulevikus, sest innovatsiooniruumi on toote juures nii
dekoratiivse kujunduse kui ka pisidetailide disaini ja viimistluse osas.
Kokkuvõttes leiab projektimeeskond, et ettevõtlik hoiak algab teadmisest,
et ideid on kõikjal. Tuleb vaid tunnetada vajadust, ringi vaadata ja leida.
MAI
FOTOGRAAFIA E-KURSUS ALGAJATELE 14. mai–18. juuni
JOONISTAMINE 14.–23. mai
ÕLIMAAL 15.–24. mai
SKULPTUUR – Found Art 16.–31. mai
ADOBE PHOTOSHOP 21.–29. mai
ADOBE ILLUSTRATOR 23. mai–1. juuni
JUUNI
VALGUSTIKUJUNDUS 4.–8. juuni
ADOBE INDESIGN 4.–8. juuni
RÕIVAS KODUS, TÖÖL, PUHKEHETKEL JA PIDULIKEL ÜRITUSTEL 4.–8. juuni
KERAAMILINE AKSESSUAAR 11.–18. juuni
MOEGRAAFIKA 11.–20. juuni
EHTEKUNST – kõrvarõngad 11.–22. juuni
Täpsem info: suveakadeemia.artun.ee
Foto: Jelena Rudi Allikas: EKA arendusosakond www.artun.ee/arendusosakond
Arendusosakonna meeskond: Heidy Eskor-Kiviloo,
Ingela Heinaste, Kelli Turmann, Sven Idarand, Krista Saarniit
Foto: Karel Koplimets
Lisainformatsiooni leiab www.coop-artun.ee
Konsultatsiooniteenus:
Toote- või teenuse arendusalane
nõustamine ja hindamine
Tootmis- või tehnoloogiaalane nõustamine
Arendusteenus:
Vastavus- või tootearenduskatsetuste läbiviimine
Tegevusprotsesside arendamine
Disainilahenduste väljatöötamine ja juurutamine
Uuringuteenus:
Teostatavus- või tasuvusuuringute läbiviimine
Rakendusuuringud
Täiendusõppeteenus:
Täiendus- ja ümberõppe korraldamine
eesti kunstiakadeemia teenused erialade lõikes
Arhitektuur
Sisearhitektuur
Graafiline disain
Keraamika
Klaasikunst
Moedisain
Nahakunst
Tekstiilidisain
Tootedisain
Muinsuskaitse ja restaureerimine
Graafika
KELLELE?
Muusika, disaini, teatri ja vabade kunstide
magistritudengitele.
KUS KURSUS TOIMUB?
Kavandatav õppemoodul on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti
Kunstiakadeemia poolt ühiselt väljaarendatud ning seda viiakse
esmakordselt läbi 2012. aasta sügisel pilootkursusena mõlema akadeemia ruumides.
MOODULI EESMÄRK?
Mooduli eesmärk on julgustada loovtudengeid ettevõtlikult mõtlema,
samuti arendada nende praktilisi oskusi isikliku karjääri planeerimisel.
MOODULI SISU
Õppemoodul koosneb 10 EAP ulatuses erinevatest kursustest, sh isikliku
karjääriplaani koostamisest, ettevõtluse- ja kultuurikorraldusega seotud
valikainetest. Teise osa õppemoodulist täidab kultuuriettevõtluse praktiline
ja kirjalik lõputöö 10 EAP ulatuses. Erialaseid valikaineid annavad erinevad
õppejõud ja praktikud, valikaineid võib valida nii EMTAst kui EKAst. Õppegrupp
moodustatakse nii EKA kui EMTA tudengitest, lõimides erinevaid kunstivaldkondi.
Suur osa õppest toimub grupitöö, seminari ja individuaalse töö vormis.
Kultuuriettevõtluse moodulit saab läbida 1 õppeaasta jooksul 2 semestri vältel.
KURSUSE ÕPIVÄLJUNDID
Mooduli läbinud tudeng orienteerub erialases kultuurivaldkonnas,
suudab osaleda meeskonnatöös ja on võimeline koostama enda individuaalset
tegevuskava karjääri arendamisel.
Keskkond, kliima ja energia; loomemajandus ja kultuur;
teadus ja innovatsioon; sooline võrdõiguslikkus ja heaoluühiskond;
säästev konkurentsivõimeline areng. Need teemad ühendavad Põhjamaid -
Soomet, Rootsit, Norrat, Taanit, Islandit.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis seisab hea põhjamaiste
väärtuste edasikandmise eest Eestis, mis tunneb end osana Põhjalast.
PMN aitab koos heade koostööpartneritega kaasa ühte hingava piirkonna
tekkimisele Läänemere ümber.
PMN koordineerib ja nõustab mitmeid Põhja- ja Baltimaade projekte ja
toetusi. Veel kohtuvad ja viivad PMN esindajad kokku spetsialiste nii
avalikust, erasektorist kui ka mittetulundusühingutest Põhja- ja Baltimaades.
PMN peakontor Eestis asub Tallinnas, lisaks on neil filiaal Tartus ning
infopunktid Narva Noortekeskuses, Valga Maavalitsuses ja Pärnu Maavalitsuses.
Tõenäoliselt olid kotade esivanemad - puuklotsid, mis nööride
abil jala külge kinnitati, ühed vanimad jalavarjud üldse.
Täna on EKA nahakunsti tudengite mõttelend puutallal jalatsite
uute disainilahenduste leidmisel aga maandunud kaugel väljaspool
nende traditsioonilist kuju ja käsitlust.
Fotod: Karel Koplimets, erakogu
Kui pakiautomaatide tootjafirma Cleveroni ja EKA tootedisaini
tudengite koostööst edulugu sündis, sai sellest inspiratsiooni
ka firma WNB Project OÜ osanik Ivar Siimar. Ivari kokkupuude
kotadega sündis mõned aastad tagasi kui mees oma isiklikuks
tarbeks Eesti kaubandusest selliseid jalavarje otsima hakkas
ning tühjade kätega jäi. Tänaseks on ta koos äripartner Silvia
Jakobseniga registreerinud kaubamärgi KOTA, mille all turustatakse
Rootsi ja Taani päritolu puukingi ning ühtlasi seatakse plaane
kotasid ka Eestis tootma hakata.
Selline plaan sobis erakordselt hästi EKA nahakunsti osakonna
õppekavaga. Koostöös esitatud innovatsiooniosaku projekt sai EAS-i
heakskiidu ning nahakunsti II kursuse tudengid asusid põneva
lähteülesande kallale: leida ideid puutallal naiste ja meeste
kingade ning saabaste kollektsiooni loomiseks. Jalatsite prototüübid,
mille kavandites võisid tudengid kujunduselementidena kasutada siiditrükki,
tikandeid, naha sisse mustri pressimist ja muud omanäolist, ärkavad
peale kümnenädalast loometegevust ellu AS Samelin tootmisliinidel.
Ka nahakunsti osakonna juhatajal Lennart Männil on hea meel, et
tudengite koolitöö ei jää seekord mitte riiulilaudadele tolmu koguma,
vaid leiab praktilist rakendust ettevõtte tootearenduses. “Disainimine
ja jalatsivalmistamise õppimine on vaid teema üks tahk. Pea sama tähtis
on, et tudengid õpiksid aru saama kuidas ja milliseid valikuid tehakse
tootmise seisukohalt ning kui oluline on tellija roll disainiprotsessis,”
märgib Mänd. Professor lisab, et vastutus, mille ülikool sellise projektiga
ettevõtte ees võttis, on suudetud välja kanda – individuaalseid ideid oli
palju ja väga erinevaid. KOTA meeskonna osalemisel toimunud vaheülevaatusel
sõelalejäänud kavanditega tegelevad tudengid aga edasi juba meeskonnatöö vormis.
Käib pingeline töö, sest ootused ja elevus on suured. Tudengid kiidavad
üksmeelselt KOTA meeskonna lähenemist ülesandepüstitusele, mis kavandite
esimeses voorus lasi mõttel vabalt lennata ega seadnud liigseid piiranguid.
Ka projekti juhendaja Piret Loog kinnitab, et ettevõte innustas julgele
mõtlemisele ning valituteks osutus nii traditsioonilisemaid kui ka päris
uudseid ja romantilisi lähenemisi. Piret toob esile Milka Tanskaneni kavandimappi,
millest võib leida efektsete siidpaeltega nöörsaabaste, kinnise kannaga kotade
ja mitmete erinevate mustrite ja lisanditega puukinga visandeid.
Ootuspäraselt soovivad noored kõige enam oma loomingut tulevikus “tänaval kõndimas”
näha ning KOTA meeskonna lubadus tootmisesse läinud mudelid hiljem ka disaineri
nimega varustada, lisab kütet niigi heleda leegiga põlevasse motivatsioonikatlasse.
Ja kuigi ees ootab veel palju nö musta tööd – lõigete konstrueerimist,
proovimudelite valmistamist ja mudelite nahast läbiõmblemist, liigub projekt
pisitasa oma innovaatiliste ja loodetavasti edukate lõpptulemuste suunas.
Eesti Kunstiakadeemia moedisainiosakonna praegused tudengid ning
ammused lõpetajad väisavad võrdse kirega erinevaid erialakonkursse ning
on jõudnud oma loominguga nii moemaailma telgitagustes kui ka avalikel
afiššidel juba parasjagu tolmu üles keerutada. Järgnevalt toome esile sel
kevadel kolmes erinevas konkursitules osalenud moedisainerit.
Konkursi nimi: Vilniuse moeshow
“Mados Injectija” (Moesüst), moefestival “Mados Infekcija”.
Toimumisaeg ja koht: sügis 2011, kevad 2012; Leedu
Disainer ja projekt: Kaasaegse Kunsti Keskuses (ŠMC) toimunud Leedu
moefestival “Moe Infektsioon”, mida peeti juba 13. korda, on
rahvusvaheliselt tunnustatud moesündmus, mis ühendab noori autoreid
ning professionaale. Eestit esindanud üliõpilane Hans Henrik Vallimägi
(disainerinimega Hans Schwartz) astus oma (sea)gripist ning meeste
olemusest inspireeritud kollektsiooniga “H1N1[HORNY1NYMPHO1]” üles
programmi “Nordic Look” raames. Kollektsiooni iseloomustavateks
märksõnadeks on erksad värvid, julgete motiividega kudumid,
psühhedeelsed kangatrükid ning hullumeelsed modellid. Rõivakangaste
digitrüki disaini on loonud EKA tekstiilidisaini tudeng Sandra Pihlak.
Tulemus: Osalemine rahvusvahelisel moefestivalil “Mados Infekcija”
(Moe Infektsioon).
Konkursi nimi: Baltic Fashion Award
Toimumisaeg ja koht: kevad 2012; Saksamaa, Usedom
Disainer ja projekt: Konkursikollektsioonis “Story of Psyche”
(Liblika lugu) on EKA moedisainiosakonna vilistlane Kätlin Kaljuvee
kasutanud inspiratsiooniallikanaenda moeillustratsioone, mille põhjal
on valminud ka siidkleitide digitrükk. Disaineritvõlus võimalus panna
illustratsioonid läbi erilise mustridisaini ja lõigete kangal elama.
Kätlin: “Kreeka keeles tähendab sõna “psyche” liblikat ning minu
kollektsioon räägib läbi rõivaste loo naise hingest, kes on võtnud
liblika kuju.”
Tulemus: Kätlin: “Paraku ma ei võitnud peaauhinda,
aga sain palju kiitust ja kontakte!”
Konkursi nimi: International Fashion
Showcase Emerging Talent (IFSET)
Toimumisaeg ja koht: veebruar 2012; London
Disainer ja projekt: Marit Ilison osales oma viimase projektiga -
aeglase moe platvormiga 7SILVERMENINCOATS ühisinstallatsioonis ÖÖ -
Was It A Dream? London Edt. koos disainerite Kaspar Paasi,
Magnus Lõppe ja Kärt Ojaveega.
Tulemus: Marit: “Hõbetuvi võitjaks osutus küll Lõuna-Korea, aga arvan, et
arvestades seda, et Korea näitus oli riiklikult rahastatud ja ideeliselt
toetatud kuu aega kestev näitus, mis esitles uhkelt ja sihikindlalt oma maa
värsket talenti ning meil oli väga väike omaalaguslik installatsioon, siis
oli kaheksa finalisti hulka jõudmine väga märkimisväärne ja suur tunnustus.”
IFSET-i järelkajana jõudsid Marit Ilisoni tööd 7SILVERMENINCOATS ja
“70 puuvillast kitlit” muude hulgas ka VOGUE Italia veebilehe, It’s
Nice That ajakirja ja Stylus.com trendiennustuslehe veergudele.
Hea toode täidab hästi oma otstarvet, on funktsionaalne ja kvaliteetne, mis tähendab õiget konstruktsiooni, tehnoloogiat ja materjali ning on kergesti arusaadav ehk kommunikatiivne. Just selline on noorte disainerite lipukiri 18.aprillil parlamendihoone kunstisaalis avatud näitusel disainiteaduskonna tudengite loomingust.
Fotod: Maria Laatspera, Helin Noor
Laine Randjärve avasõnadega avatud näitusenišš meelitas vaatajaid juba kaugelt autorehvidest ja patjadest kombineeritud istumisnurgaga ning maast laeni sirutuvate ekspositsioonidega.
Vaatamiseks oli välja pandud klaasikunsti ja keraamika tudengite poolt valmistatud nõud, noorte nahakunstnike jalatsid, vööd, kotid ja kindad; tekstiilidisani osakonna õppurite loometööna sündinud interaktiivsed tapeedid ning taimsete värvidega pakutrüki tehnikas padjakatted. Samuti köidavad tähelepanu tootedisaini osakonna poolt ”uue näo” saanud tõukekelk, modernse uudistootena arendatud elektriauto laadimispunkt ning posterid mitmete tudengite ja ettevõtjate koostöös sündinud projektinäidistega.
Näituse ühe kuraatori, Gregor Tauli hinnangul, kulub parlamendi paberi- ja mõttetöö rohkesse keskkonda loominguline turgutushetk igati ära. ”Lisaks Riigikogu liikmetele töötab majas veel sadu inimesi ning auväärt hoonet külastab aasta jooksul kokku 20 000 huvilist, ”märkis Taul. Oluliseks tagasisideks peab Taul ka seda, milliseid diskussioone näitus ja selle nimevalik EKA-siseselt esile kutsub viidates sellega disaini võidukäigule kui laiemale kultuurilisele protessile kogu maailmas.
Prorektor Liina Siib, kuraator Gregor Taul, Laine Randjärv.
EKA sisearhitektuuri lõpetanud ja tänaseks vaid veidi üle aasta
tegutsenud ettevõtte PIN arhitektid meeskonnaliikmed Katrin Kaevats ja
Elo Liina Kaivo osalesid Lagedi lasteaed-põhikooli renoveerimis-ja
ehitusprojekti koostamisel.
Projekti meeskond ettevõttes PIN arhitektid:
Katrin Kaevats, Elo Liina Kaivo, Neeme Tiimus,
Jaan Port, Markus Nimik. Foto: PIN Arhitektid
“Kuna olemasolev kompleks ei vastanud nüüdisaegsetele kooliruumide
normidele ega taganud vajalikke tingimusi kaasaegseks õppetööks, siis
otsustati kool renoveerida ning asendada 60ndatel projekteeritud
juurdeehituse osa. Säilitatavale ajaloolisele osale lisanduv kaasaegne
maht oli lihtne, kuid see toetas vormiga ümbritsevat keskkonda. Kaldu
olevate maja servadega loodi viilkatusega hoone tunnetus, mis sobitub
paremini asukohaga. Fassaadi elavdamiseks kaeti uue osa kaldukatuse
pinnad kollase valtsplekiga ja krohvil kasutati hajuvaid mustrilisi
pindu. Hetkel ehitustöö käib ja uues kuues lasteaed-koolimaja peaks
valmima 2012-2013 aastavahetuseks”, kirjeldab Katrin Kaevats
tellimusprojekti lähemalt.
Meem ja Disainiosakond on kaks graafilist disaini
pakkuvat EKA spin-off ettevõtet, kes jagavad ühist
stuudioruumi Tallinna kesklinnas.
Mida tahate graafilise disaini vallas ette võtta?
Tahame teha asju, mis tõestavad, et disain on väga oluline. Tahame
muuta disaini inimkesksemaks - mõtlematu disain, mõtlematu tootmine
ja mõtlematu äri on kõigile koormaks. Meie pingutusest võiks tekkida
kvaliteet, mida varem pole osatud oodata. Tahame muuta suhtumist, et
tõsised asjad peavad olema igavad.
Milline on ideaalne töö?
Oleme koostööhuvilised alati ära kuulanud, sest igasugusest algatusest,
olgugi kui veidrast, võib hea koostöö korral huvitav projekt sündida.
Sümpaatseteks tellijateks on avatud meelega kultuuriasutused või omanäolised
ja põneva visiooniga kommertsettevõtmised. Meie fookuseks on identiteedid,
informatsiooni-ja teenusedisain, trükilahendused ja visuaalsed lahendused
ruumis. Põnev on oma oskusi rakendada muuseumite, näituste, ürituste,
põnevate trükiväljaannete ning ka terviklike teenuste visuaali loomisel.
Kõige olulisem on, et klient oleks nõus uusi asju katsetama.
tõsised asjad peavad olema igavad.
Miks olete EKA spin-off?
EKA on kultuuri Meka.
Kuidas EKA spin-offid omavahel koostööd teevad?
Erinevate huvivaldkondadega seltskond annab
võimaluse leida igale projektile vastava kire
ja ekspertiisiga tegija, säilitades võimekuse
võtta vastu suurema mahuga projekte, kuhu
korraga panustada.
Kes te olete?
Meem OÜ tegevus varieerub graafilisest disainist,
helindamise ja video klippide valmistamiseni. Meem
on kujund, idee, tava või infokogum, mis kultuuris
valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub.
Meemideks võivad olla mõtted, teooriad, harjumused,
muusika jms. Meemi on piltlikult nimetatud ka mõistuse
viiruseks, mis paljunedes inimeste käitumist mõjutab.
www.meem.ee
Disainiosakond OÜ on 2011. a asutatud disainistuudio,
mille moodustavad neli graafilist disainerit. Stuudio
sai asutatud vajadusest ennast oma reeglite järgi ja
turul levinud liinitoodangust erinevalt väljendada. Meie
tööks on uurimine, avastamine ning intelligentne
lähenemine erinevatele disainiprobleemidele.
www.disainiosakond.org
Saaremaal tegutsev ettevõte Bergström OÜ on tootnud
tuhaurne kõrgkvaliteedilise tisleritööna juba aastaid.
Tootmises on olnud ca 10-15 mudelit, mille lahendused on
välja töötanud ettevõtte töötajad ise. Kui aga kliendid
järjekindlalt uurisid, kas tootevalikus ka midagi uuemat
leida on, otsustas ettevõte eesotsas Martti Mändmaga
EKA-sse uusi ideid otsima minna. Rõõm oli suur kui selgus,
et lisaks EKA huvile on kahepoolselt kasuliku koostöö
käimalükkamiseks võimalik taotleda toetust EAS-i
Innovatsiooniosaku programmist.
Fotod: Karel Koplimets
Ajal, kui me EKA tootedisaini osakonna juhataja Heikki
Zoova ja ettevõtte esindajaga tuhaurnide tootearenduse
projekti teemal kohtume, on tudengite looming makettide
valmistamise järgus.
Projekti esimese etapiga alustasid bakalaureuseõppe
II kursuse tudengid juba aasta alguses – juhendajaks
külalisõppejõud Tarmo Luisk. Ideede genereerimiseks
korraldatud töötuba osalejatele alustuseks liigseid
raame ei seadnud ning mõtted lasti vabalt uitama.
“Ideid oli sõna otseses mõttes üsna lennukaid,” meenutab
kaastudengite loovlahendusi Ragnar Plinkner. Ühel juhul
pakuti välja võimalust kuidas õhupalli abil tuhk taevastesse
avarustesse lennutada, teisel juhul esitleti tuha säilitamist
harulistele okstele paigaldatud klaaskeradesse, mida saaks
kujundada kui sugupuud ning võimaldaks sel viisil koondada
ja säilitada manalateele läinud suguvõsaliikmete tuha.
Heikki Zoova sõnul on tootedisaini osakond ka varem anuma
tootearendusega tegelenud - seekord on aga tegemist emotsionaalselt
tõsise teemaga, mis paratamatult sunnib rohkem ja veelgi
kliendikesksemalt ülesandele lähenema. “Selline projekt
nõuab empaatiavõime treenimist ning see on disainerite puhul
ülioluline – oskus asetada end eseme tellija positsioonile,”
märgib professor.
Koos ettevõtte esindajaga läbiviidud vaheanalüüsi käigus sõeluti
välja kümmekond ideed, millest paar-kolm võinuks Martti Mändma
hinnangul ka kohe tootmisesse panna. Ettevõtja sõnul on senine
koostöö olnud igati positiivne kogemus. “Pakutud lahendused olid
kõik väga huvitavad, aga ilmselgelt tuleb meil lähtuda tellijast
ning tema ootustest,” märgib Mändma. Ta lisab, et kuigi tootevalikust
tervikuna ostetakse tegelikult kõike, on selgelt olemas nö optimaalsed
lahendused nii hinna- kui muu kujunduse mõttes ning mille ostueelistus
on tunduvalt sagedasem kui väga eripärastel, mingi loo või
teemapõhistel tuhaurnidel.
Tudengite loomerännak igavese rahu ja vaikuse maale hakkab lõpule jõudma.
Projekt on andnud väärtusliku kogemuse väga sensitiivses ja nõudlikus
teemavaldkonnas ning noorte disainerite portfoolio saab omalaadse täienduse.
Ka Martti Mändma on optimistlik – ehk jätkub koostöö tulevikuski.
Kunstiakadeemia ja ettevõtjate koostöövõimalusi tutvustav EKA EXPO toimus sel aastal esmakordselt. Eesmärgiks oli esitleda juba edukalt käivitunud projekte ning tutvustada võimalusi uute koostöösuhete alustamiseks. Näha sai disaini- ja arhitektuurilahendusi prototüüpe ja kavandeid ning kuulata seminari koostöö- ja rahastamisvõimalustest.
Fotod: Karel Koplimets
Kunstiakadeemia on otsimas teed oma juurte juurde. Pea sajand tagasi töösturite
poolt ellu kutsutud kõrgkool on vahepeal käinud oma rada. Viimaste aastate püüded
ettevõtjatega taas “ühte jalga astuma” hakata, on leidmas aina suuremat vastukaja.
EKA avalike suhete juht Solveig Jahnke sõnul võib EXPO eelkäijaks pidada ülikooli
kunagist lõputööde näituse traditsiooni. Ent mida enam eksponeerisid tudengid seal
oma oskusi ja isikupära, seda enam võõrandusid sellest ettevõtjad, kes ei osanud
selles enam kasu ja otstarvet leida. Jahnke lisab, et EKA tänane kuvand ei ole väga
tarbekunsti keskne, mistõttu otsitakse sealt kahetsusväärselt vähe näiteks
tootedisainialast oskusteavet. Ometi on “jää sulama hakanud” ja reaalseid
koostööprojekte tehtud nüüd juba mitu aastat, millise ajaga on kogunenud ka
piisavalt ettenäidatavaid tulemusi. “Samas saavad ka tellijad anda tagasisidet,
kas ja kuidas on koostöö tulemus rakendatav olnud,” märkis Jahnke.
Vastates küsimusele, miks võiks ettevõtja, kes soovib laiendada või värskendada
oma tooteportfelli, eelistada professionaalsele disainibüroole koostööd EKA
tudengitega, toob Jahnke välja järgmist: “Ettevõtjal ei pruugi olla väga täpset
lähteülesannet. Ta tuleb üldise visiooniga või defineerib probleemi ning tudengid
asuvad sellega professionaalse juhendaja käe all tegelema. Ühe ja sama teemaga töötab
terve kursus ning saadakse suur hulk mitmekülgseid lahendusi, millest ettevõtja endale
sobilikud välja valib. Koostöö disainibürooga on kindlasti ka kulukam ning annab
vähem ruumi katsetamiseks.”
EKA arendusosakonna juhataja Heidy Eskor-Kiviloo hindab üritust esimese korra
kohta hästi õnnestunuks: ”Järgmistel aastatel tahaks olla veidi praktilisem -
näidata rohkem prototüüpe, tutvustada erinevaid realiseerunud projekte ja võimaldada
ettevõtjail endil rohkem osaleda töökodades ja ateljeedes korraldatavates workshoppides.”
Esindatud oli enamus EKA osakondadest: arhitektuur- ja sisearhitektuur, keraamika,
klaasikunst, moedisain, nahakunst, tekstiilidisain, tootedisain, graafiline disain,
ehte- ja sepakunst, vabad kunstid ja Avatud Akadeemia.
EKA EXPO sisearhitektuurne lahendus valmis EKA
sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna poolt.
ARENDUSOSAKOND
Arendusosakonna juhataja
Heidy Eskor-Kiviloo
E-post: mailtoheidy@artun.ee
Telefon: 626 7110
Projektijuht (projektitaotlused)
Sven Idarand
E-post: sven.idarand@artun.ee
Telefon: 626 7116
spin-off ettevõtete nõustaja
ettevõtlus- ja karjäärinõustaja
Kelli Turmann
E-post: kelli.turmann@artun.ee
Telefon: 626 7345
Ettevõtlussuhete koordinaator
Ingela Heinaste
E-post: ingela.heinaste@artun.ee
Telefon: 626 7108
ACCESS projektijuht
Krista Saarniit
E-post: krista.saarniit@artun.ee
Telefon: 626 7109
AVATUD AKADEEMIA
Katre Paavo
E-post: katre.paavo@artun.ee
Telefon: 626 7326
AVALIKE SUHETE OSAKOND
Avalike suhete juht
Solveig Jahnke
E-post: solveig.jahnke@artun.ee
Telefon: 626 7111
Kuraator ja veebitoimetaja
Gregor Taul
E-post: gregor.taul@artun.ee
Telefon: 626 7111
VÄLJAANDIA
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst. 7
Teatri väljak 1, 10143 Tallinn
KONTAKT:
Kelli Turmann
E-post: kelli.turmann@artun.ee
Telefon: 626 7345
coop.artun.ee
TOIMETUS
Kelli Turmann
Beata Vessart
Maria Viidalepp
Sven Idarand
Kujundus: Eerik Kändler
Fotod: Karel Koplimets
Trükk: Folger AS
Ingela Heinaste / +372 626 7108 / ingela.heinaste@artun.ee