KOOSTÖÖPROJEKTID
TOIT JA NÕU
Auri Jürna
2011. aastal alguse saanud EKA keraamika- ja klaasikunsti osakondade ning valitud toitlustusasutuste koostööprojekt "Toit ja Nõu" sai möödunud aastal kauni kehastuse kui valmisid isikupärased ja ainulaadsed nõud.
Tagasivaates kiitsid kõigi restoranide esindajad koostöö sujuvust, tudengite individuaalset lähenemist ning eesti toit eesti nõul tekitas uudishimu ka kõhtu kinnitanud klientides. Projektis osalesid F-hoone, Pädaste mõis, Black Taverna ning Sadhu kohvik ja Kuursaal, igaühele neist valmisid nõud vastavalt iga restorani eripärale.
Pädaste mõisa jaoks valmistasid EKA tudengid juhendajate Urmas Puhkani ja Tiina Sarapu käe all Muhu saarest inspireeritud, märjale liivale jäänud merelindude jälgede motiiviga portselanist taldriku (Maria Sopina) ja suured omavahel kombineeritavad klaasvaagnad "Pilliroog" (Andra Jõgis). Pädaste kokk, Peeter Pihel jäi projektiga rahule, ta kiitis EKA poolset juhendamist ja tudengite loomingulisust ning soovis, et taolisi projekte oleks tulevikus veel. "Eesti toit on nüüdseks jalad alla saanud, aga taldrikuid tellitakse tavaliselt ikka kalli hinna eest kuskilt Hispaaniast. Samas võiks toetada eesti nõude tootjaid, et nad saaksid oma loomingu laiemasse kasutusse saata." Pihel kinnitab, et isikupärased nõud köidavad klientide tähelepanu ning tihti jutustatakse huvilistele EKA projektist.
F-hoonele valmistasid tudengid (Lisa Kaufmann, Maarja Treufelt, Birgit Pählapuu, Juss Heinsalu, Olli Mannula ja Maria Sopina) astmelise, puidust ja klaasist serveerimiskomplekti, efektse valgustusega klaasvaagna, taaskasutatud purkidest valmistatud klaaskausid ning erinevad serveerimisvaagnad, juhendajateks olid Karin Kalman, Urmas Puhkan ja Tiina Sarapu. F-hoone peakokk Maia Smõslova kiidab, et tema ja tudengite nägemused langesid suuresti ühte, isegi keeruka valgustusega vaagnate puhul ning tulemus oli oodatust paremgi. Ta on rahul ka astmelise serveerimiskomplekti mugavusega, kausside valmistamisel taaskasutatud materjalidega ning vaagnate lihtsate, efektsete vormidega. "Ei saa öelda, et tänu vaagnatele ja kaussidele on elu F-hoones meeletult muutunud," kommenteerib Smõslova. "Aga kindlasti annavad EKA tudengite poolt teostatud nõud laudadele lisaväärtust juurde."
EKA keraamika osakond, Ingrid Allik ja Urmas Puhkan valmistasid Sadhu kohviku ja Kuursaali jaoks mitu erinevat kalavaagnat ning väiksemat alust äkise serveerimiseks. Kuna Sadhu ja Kuursaal on tuntud värske kala poolest, said mereannid ja looduslähedus ka kõigi nõude inspiratsiooniks.
Toomas Leedu, Sadhu peakokk: "Kuursaali jaoks arendasime taldriku näol välja ühe eheda mereäärse situatsiooni: värsket kala süüakse siin täiesti toorelt ja selleks puhuks lõime taldriku, mis meenutab rannas olevat lamedat kivi mille peal mõned veepiisad. Ideaalne kui merelt kaldale jõudes nälg näpistab." Ta tunnistab, et oli projekti suhtes algul reserveeritud, kuid kui koos hakati eelkõige praktilisi lahendusi otsima, sujus koostöö kenasti ning mõlemad pooled jäid tulemusega rahule. "Saime tänu taldrikutele arendada oma toitude eripära ja see tõmbab klientide positiivset tähelepanu."
Black Taverna jaoks valmistas Evelin Kummel sojakastme kannu ja aluse (juhendasid Sixten Heidmets, Ingrid Allik, Karin Kalman, Anatoli Movileanu, Kirsi Miettinen), klaasikunstnike Kristiina Uslar ja Toomas Riisalu käe all valmisid klaasist tiramisu ja crème brûlée nõud ning kahekojaline magustoidu anum. Black Taverna koka Mihkel Kalbus kiidab eriti nii tudengite kui juhendajate tõsidust ja pühendumust selle projekti juures. "Kift, et õpetajad olid asjaga sama tihedalt seotud kui tudengid ja leian, et see on suureks motivatsiooniks nii tudengitele kui tellijatele."
Eesmärgiks oli luua anumad, mis oleks üheaegselt ilusad, praktilised ja mugavad, kuid mille sarnast eesti turul ei leidu. Ja tulemusega on Kalbus rahul, tundes vaid muret, mis saab siis kui mõni ainulaadsetest nõudest peaks kunagi purunema ning soovitab EKA-le: "Pange oma tudengite ja juhendajate ideed kooli ja tudengite jaoks raha teenima. Mina oleks hea meelga nõus tellima oma sojapudelid EKA-lt ja olen valmis selle eest ka kõrgemat hinda maksma kui tean, et see toode on just meile ideaalne. Kindlasti ei tee see miljonäriks, aga vähemalt ei lähe ideed ja võimalused kaotsi." Ta rõhutab, et "Toit ja Nõu" projekt oli oluline ka selleks, et inimesi nõude disaini märkama panna. Tavaline klient ei märka ega oska hinnata nõude välimuse tähtsust oma restoranikülastuse osana, aga tegelikult see, mille peal toit serveeritakse on väga oluline ja mõjutab ka toidu maitset.
FUTURE DESIGN OÜ
EESMÄRK: Re-board materjali uued kasutamisvõimalused.
TULEMUS: Valmisid erinevad uued lahendused tootevaliku lainedamiseks, nagu näiteks re-board mängumajad ja moodultooli süsteem.
TEGIJAD: tudengid Triin Koppel, Henry Stahl, Mihkel-Emil Mikk, Ragnar Plinkner ja juhendaja: Heikki Zoova.
TELLIJA KOMMENTAAR. Anu Vunk: “Koostöö oli väga sujuv ning kommunikatsioon toimis – kõik detailid ja jooksvad küsimused said lahendatud kiirelt ja konstruktiivselt.”
VÜRTSID OÜ
EESMÄRK: luua visuaalne identiteet koos pakendidisainiga eestimaisele maitseainete sarjale (papppakend ja kile on välismaine).
TEGIJAD: tudengid Helena Veidenbaum ja Eero Otsus. Juhendaja Raido-Riho Laasi.
TELLIJA KOMMENTAAR: Vürtsid OÜ juhi Lenno Tappo sõnul tõusis koostöö tulemusel alustava ettevõtte konkurentsivõime. Kunstiakadeemia tudengid pakkusid välja ka uudse lahenduse käsitööpakendile, mis on sihtturu testimisel saanud väga head tagasisidet. “Tundus, et pärast omanäoliste pakendidisainide valmimist muutusid ka meie maitseainete maitseomadused kohe paremaks”: naljatas Tappo.
MÜNT GRUPP OÜ
EESMÄRK: leida pakendite disainilahendused kolmele (mini, haavaabi elastsed ja haavaabi veekindlad) esmaabi pakendile (karbi esi- ja tagakülg ning sisemisele kasutusjuhendile).
TEGIJAD: Raido-Riho Laasi ja Marju Vaher.
TELLIJA KOMMENTAAR: Meie uued tooted eristuvad konkureerivatest toodetest oma visuaalse välimuse poolest, kus on kujutatud konkreetseid (vihjavaid) objekte (nt maakera ja õhupall), mitte ei ole vaid tegemist värvilahendustega. Seekordset koostööd võiks tagantjärgi nimetada pingevabaks minevikuks. Ülesanne polnud keeruline, kuid vajas mõtestatud lähenemist. Idee teostuse lihtsus leidis kiirelt toetuse tellija poole pealt ja edasi oli juba tehniline lahendus. Kiire ja tulemuslik koostöö.
SÜNDMUSED
EKA EXPO SÜGIS 2012
Juba teist korda aset leidnud EKA EXPO toimus seekord Eesti Kunstiakadeemia peahoones Estonia pst 7. EXPO näitusel olid välja pandud viimase paari aasta jooksul elluviidud koostööprojektide tulemused. Teostatud projekte ja koostöövõimalusi tutvustasid kohapeal osakondade juhatajad ja tudengid. Tänaseks on EKA erineva suurusega projekte ellu viinud koostöös üle 200 ettevõttega ja on valmis ambitsioonikalt uusi projekte teostama, et õppeprotsessi jätkuvalt rikastada.
EKA EXPO 2012 sügis from EKA arendusosakond on Vimeo.
EKA TUDENGITE NÄITUS
“Kogumise kunst. Jagamise kunst” avatud kuni 3.02.2013
Tiina Sarapu kureeritud ja Sylvia-Johanna Annuse poolt Okupatsioonide muuseumi (Toompea 8) treppidel kujundatud näitus muudab tarbekunsti kuidagi eriti ruumiliseks, võimalus näha korraga kogu laugjalt tõusvat tervikut paneb tööd omavahel aktiivselt kõnelema ja annab lisavarjundeid ka üksikutele töödele.
(Tanel Veenre)
Vaata pilte näituse avamisest: Facebook
Vaata pilte näitusest: EKA Klaasikunst
Semiootik Kaie Kotovi mõtted näitusest
Ka paljud näitusel “Kogumise kunst. Jagamise kunst” eksponeeritud tööd puudutavad seda, mis on õigpoolest efemeerne. On see ehk sümptomaatiline, et nii paljud tööd otsivad vormi selle salvestamiseks, mis on õigupoolest nähtamatu ja käegakatsutamatu, kuid siiski see miski, mis annab meile identiteedi ja teeb meist inimesed: lähedus, tunded, täiuslikud hetked, püha ja selle kadumine? Kas plaaster asendab sõbra sõna ja vöö kallima puudutuse? On see ehk omane just tänasele ajastule ja ühiskonnale, et me vajame esemeid nende hetkede jäädvustamiseks – või nende asendamiseks? Medaljonid, amuletid või trofeed armsamalt on ju palju varasemad. Vajaduses mäletada ja seeläbi möödunud hetki uuesti läbi elada on midagi palju ürgsemat.
Paljudes näitusel “Kogumise kunst. Jagamise kunst” eksponeeritud töödes on omalaadne vahetus ja siirus. Nad on see, mida nad näitavad. Tõeline jagamise kunst sünnib aga siis, kui sa lased ennast sellest puudutada.
(Kaie Kotov)
Näitusel „Kogumise kunst. Jagamise kunst” osalevad: Andra Jõgis, Anne Reinberg, Anneli Metsmaa, Birgit Pählapuu, Hans-Otto Ojaste, Heleri-Alexsandra Sits, Karin Kallas, Katarina Kotselainen, Kaupo Holmberg, Külli Nidermann, Liina Lõõbas, Marika Jylhä, Merle Visak, Niina-Anneli Kaarnamo, Pille Kaleviste, Rainer Kaasik-Aaslav, Sandra Allemann, Tatjana Kuusik, Urmas Lüüs, Veronika Anders.
EKA DISAINITUDENGID OSALESID EESTI JA SOOME ÜHISES INNOVATSIOONILAAGRIS
2012 novembris toimus Soomes Vierumäel eesti ja soome tudengite ühine toote- ja äriideede innovatsioonilaager Sport Inno Camp, mille avaseminaril esines inspireeriva tervituskõnega Soome väliskaubanduse ja Euroopa asjade minister Alexander Stubb. Sport Inno Camp’i korraldas Sport Institute of Finland koostöös HAAGA-HELIA University of Applied Sciences. Kahepäevase innovatsioonilaagri eesmärk oli ligi 60 erineva taustaga üliõpilase osalusel lahendada ettevõtete reaalseid probleemülesandeid (ettevõtted: Sportlyzer OÜ, Polar Electro Oy, Kerko Sport Oy, ZeroPoint Oy, Footbalance Oy). Kogu sündmust toetasid Eesti ja Soome haridusministeeriumid, EAS Helsingi ja ülikoolid.
Eesti Kunstiakadeemiast osalesid laagris disainiteaduskonna magistrandid Kadi Paasik (moedisain) ja Erkki Engso (nahakunst). Kadi Paasik : ”Innovatsioonilaagris osalemine oli väga kasulik, kuna osalesin Footbalance Oy anatoomilise sisetalla tootearenduse töögrupis, mis ühtis ka minu magistritöö valdkonnaga. Sain häid ideid oma töö formuleerimiseks ja uusi mõtteid karjääri edendamiseks.” Erkki Engso: “Mina osalesin Zero Point Oy sokkide tootearenduse töögrupis. Eks oma igapäevatöös tuleb grupitööd pidevalt ette, kuid intensiivselt 2 päeva järjest tööd tehes panin tähele, et kui erinevad maailmad on laua taga, siis tuleb olla ettevaatlik oma väljaütlemistes. Kõige kasulikumaks osutus ettevõttega otsekontakti loomine ja disainitööle pakkumuspäringu saamine, millest võib tulevikus kooruda ka reaalne koostöö.”